www.ut.ee/OIS/

Iga sess ma luban endale, et järgmine semester ma hakkan korralikult loengutes kohal käima. Iga sess ma vihkan ennast, et ma kunagi oma sessisoove ei suuda täita. Millal ma mõistan, et see enesevihkamise nõiaring ei parane, kui ma ISE midagi ette ei võta. Vist läheb sinna veel paar kõrgemat haridust aega.

Kas on kuskil tudeng, kes naudib sessi? Ükskõik kui palju.

Kui tähtis on teha, mis ma tahan? KAs ma võin sellest sloganist lähtuda ja oma elu selle järgi sättida? Võiksin, aga kui paljud uksed niiviisi mul lahti on? Vähesed, mulle tundub. Aga miks? Ainult seetõttu, et ma ise arvan nii. Või seepärast, et mu kodune kasvatus on mulle õpetanud, et Tammsaate "tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" on tõde ja ülikooli haridus ON elulise tähtsusega.

Tegelikult pole ta sittagi nii tähtis. Ta on tähtis just seetõttu, et kõrghariduse paberiga on mul lihtsam. Lihtsam saada seda, mida kõik minult ootavad - õpi, saad korraliku töökoha, siis tuleb ilus pere ka ja jõuluõhtul on tore kokku tulla ning oma igava elu põnevamaid fakte sugulastega vahetada. No tere hommikust, lasteaia hommikuringi teeme siin? Ka spoleks elu mittte viis korda parem, kui teha, mis mu enda süda tahab? Ma oleksin täielikult rahuldatud, tõenäoliselt. Aga ainult siis, kui ma oskaksin toime tulla. Rahaga, diabeediga, ilmaga. Koduigatsusega ka äkki. Aga muud sela polegi ju.

Ma sain alles NÜÜD aru, KUI tähtsad on ribad. Vereprooviks. Nad on ELULISELT tähtsad. Täitsa lõpp. Selleni jõudmine võttis mul 11 aastat aega. Hullumaja. Missuguseid avastamisrõõme mulle veel jäänud on? Et sokid ON tähtsad?

Ma sain ka aru, miks on vaja aus olla nii iseenda kui ka oma partneri suhtes. Hetkel küll sinnamaani, mis puudutab abielu. Kui mul tõesti on tunded teise inimese vastu, siis ei tasu seda maha salata nii iseenda kui ka oma parneri ees. Millalgi hakkab see tõenäoliselt ikka välja lõõma. See on vaja VÄGA põhjalikult läbi mõelda. Ja isegi siis on võimalus, et kui ma number Üks tüübiga abiellun, sest ma armastan teda ju rohkem kui number Kaks tüüpi, siis see Üks kaob varsti kus see ja teine, sest vb nr. Kaks ongi õigem kui nr. Üks. Võta näpust.

Isikuomadused

Kõik ütlevad, et ole, kes sa oled, ela end välja, lase oma tunnetel tulla-minna.

Kas siis impulsiivsus on hea või halb isikuomadus? Ta on temperamendi osa, samamoodi nagu meelekindlus on isksuse osa. Seda peetakse heaks asjaks.

Kas šamaan on lihtsam olla, kui ma olen impulsiivne ja avatud inimene? (VÄGA suur osa ei teagi, mida avatus inimes ejuures tähendab!)

Sess paneb aju tööle...

...aga mitte õppimise koha pealt.

Ma olen hakanud regulaarselt öösiti ärkama. Alati kell kolm. Umbes. Ärgates on mu pea paksul mõtteid ja ideid täis. Praegu, kui ma oma šamanismiteooria referaati tegema püeaks, ei suuda ma imestamist lõpetada selle koha pealt, kui paju mu perspektiivid muutunud on kahe viimase aasta jooksul. Kui palju ma ise muutunud olen. Eks see käib kasvamise ja arenemise juurde. Sel juhul ei saa ma aru, kuidas mõni inimene oma põhimõtetesse toppama jääb. Ta on miski enda jaoks valmis mõelnud ja siis ei mõtlegi selle peale enne, kui näiteks tema kahekümne natukeaastane ta selle peale uuesti mõtlema paneb.

Alguses ei jaga lapsevanem üldse matsu välja, ja taob vähemalt kolm korda oma oma arvamust/teadmist nagu lapsele pähe nagu õpitud teadmist, et linnud lendavad. Alles pärast kolmandat korda (kui veab) hakkab lapsevanem mõtlema, et oot-oot... Aga kanad, haned, metsised, emud on ka ju linnud, aga nemad otseselt ei lenda jah... Kassanäe, ON võimalik teistmoodi arvata. Tegelikult on suur õnn, kui lõpuks mõistetakse, et kanad on linnud, sest mõne inimese jaoks on nad lihtsalt koduloomad, kes järelikult ei puutu üldse asjasse ja ei vääri tähelepanu, mis sest et nad on toiduahela VÄGA oluline lüli.

Mu point seineb selles, et mingi aja pärast last ei huvitagi enam, mida lapsevanem talle selgeks tahab teha. Mingi hetk saab laps aru, et see on tema elu, ja mõne otsuse koha pealt ei ole vaja lapsevanema jaoks elada ennekõike. Las ta pettub, kui ma ülikoolis hakkama ei saa, las ta pettub, kui ma ükskord rämeda joomisega vahele jään. In the end on ta ikka õnnelik, KUI ma lõppude lõpuks õnnelik ja oma eluga rahul olen. Sest minu ambitsioonid on minu omad, ei tohi olla tema omad. Ja tema teab seda, ta lihtsalt peab sellega leppima, et vasti saab ta laps ka seda teadma.