Thursday, July 28, 2011

Sitt ja pettus

Mu mõistus hakkab üles ütlema. Ma hakkan oma oskuses häid otsuseid teha kõvasti kahtlema. Sitt lugu ühesõnaga. Tööd pole, raha pole, usku iseendasse pole, lootus on ainus. Isegi ainus inimene, kellega suhelda, hakkab pingehetkedel üleliigsena tunduma. Või noh, tekib tunne, et mida põrgut MINA siin teen, tema elus elan, miks ma ise oma enda seatud rada pidi ei käi? Kas olekski pidanud raamatuid müüma minema sel suvel? Tegelikult mul ON hea meel, et ma ei läinud arvestades seda kuradima päikest ja siis kohe-kohe tulevat USAkate maksujõuetust hahaa, on neil jee siis raamatuid vaja osta. Then again - hariduseteemalised raamatud, mis on tõesti head, peaksid sellegipoolest popid olema. Mis iganes.

Ma ei teinud valesti, et ma Norra tulin, mis sest, et praegu raske on. Ja raske on ka ainult selle lolli Stavangeri muti pärast. On ikka sitavikat, raisk! Kui ta paari päevaga nüüd raha üle ei saada, on ta automaatselt Raigole mingi 65 000 NOKi võlgu ja selle raha saab R nii või teisiti kätte, ainus jama on selles, et kui asi pikele venib - kohtud ja sundpankrotistamine ja muu jura, siis venib see kuni poole aasta pikkuseks protsessiks aga niikaua ei saa meie kuidagi Oslos edasi olla, sest raha lihtsalt reaalselt ole enam. 500 NOKi ei tea kui kauaks. Noh, minu 200 EURi tuleb ka varsti, aga ega sellestki suurt kasu siis pole, heal juhulö saab lennupiletid osta. Lahe. Siis peamegi minu vanaema juurde kolima igaveseks ajaks :D Ja siis lootma, et inkasso mind sealt üles ei leia, sest ma olen TÜ-le ka praeguse seisuga ju 900 EURi võlgu. Hahaa! Aga kui kõik hästi läheb, on minu sünnipäevaks KÕIK võlad kadunud. Naiss jah. KURADI MUTT NOH!

KÕIK kannatab tema pärast. Seepärast, et ta otsustas iga kuu 1000 NOKi Raigolt varastada. No kuidas saab keegi end nii odavalt müüa? Üldse, kas teise inimese tagant varastamine ei tekita piisavalt süümekaid, et seda mitte kunagi enam uuesti teha. See on ju alatu, kole, võigas. "Ma laenasin! HIHIHIHIII!" Jajah. Laenasid sa jee. Mulle käib nii pinda et meie ühiskonnas nii palju valskust on. Ja isegi selliste inimeste seas nagu sotsiaaltöötajad. Mõni neist varastab perekonna tagant sotsiaaltoetust ja toitekaotus pensioni, mis sest, et peres on mingi viis last ja need peavad kartulikoorinärima, sest see konkreetne SOTSIAALtöötaja tahtis tavalise šokolaadi asemel endale trühvleid lubada. Käige perse inimesed, kes te värdjad olete. Pange end teiste olukorda, mis tunne mul oleks, kui ma saan korra päevas süüa ja siis ka ainult viilu leiba, heal juhul lonksu tilgastanud piima ja toorest kartulit ning vahepalad koosnevad ajalehepaberist, sest väikese lapse organism ei saa igapäevatoidust vajalikke mineraale kätte. Ahvid, raisk. Või et ma ei saa endale lubada oma lapsega kokku saamist, sest mu ülemus varastab mu tagant ja ei maksa õigeaegselt ja kohustab mind ebaloogilisteks asjadeks. Miks pean mina, hindu, ohvedama oma lapse elu noortelaagris, kui siinsete norrakate mentaliteet lubab neil enestel oma elu halvaks teha. Mis asja? Riigisisene korruptsioon, mis mind üldse ei puuduta, nõuab minu kahe lapse elu laagris, kus mingi hull norralane otsustas "maailma parandada". Lollakate omakohus. Oma ninaotsast kaugemale ei näe ja siis on härga täis teisi järsku aidata. Tere hommikust, tõesõna, tulist sitta teile kõrva!

Nojah, ja kui mina nii tark olen, miks ma midagi ei tee? Mis see kõik minu kommenteerida üldse on? Ahh... Demokraatia, jess! Ma lähen hoopis ujuma ja üritan Raigole toeks olla, sest siin praegu, on temal kõige raskem. Hunnik vastutust ja mitte üldse raha. Hah. Elu iroonia. Peaks ükspäev ikka Tammsaaret lugema hakkama. "Tõde ja Õigus" tundub NII isuäratav ja õige pealkiri.

Tuesday, July 19, 2011

19.07.2011

Helistan koju, et pärida, kuidas läheb ja siis emem teatab, nagu muuseas, et pole midagi erilist, nii nagu ikka... Joonas astus kirve jalga ja... Noh, kui tööd peab tegema, siis leiab ikka mingi põhjuse, miks mitte seda teha. NO SELGE. Kaval poiss siis, astub endale kasvõi kirve jalga eksole, hahaa!

Neil on kodus parmud ja sääsed ja jube palavus. Haa! Mul on hea tuuleke, mõnus päike, parajalt vihma ja lendavaid värdjaid pole ollagi. Ainult mingid hiigelmardikad müttavad mööda korteripõrandat ringi. Naiss.

Mul pole ikka veel tööd. Olen otsinud kuu aega. Tore. MIS raha eest ma oma TÜ arve maksan?200 euri ja siis 900 euri? Ei maksagi, kukuks õige välja? J.A.H!

Raigo ja minu vahel on kõik ilusti, ma kipun aeg-ajalt lihtsalt liiga palju mõtlema. Mida muud mul siis teha on, kui mitte mõelda! -.-

Tuesday, July 12, 2011

Kjedelig. (Igav.)


See suur maja, keset pilti, on koht, kus ma praegu elan. Sinise rõduga korter, kõige alumine rõdu (3. korrus) ja vasakult teine rõdu, mis paistab. Lahe font.

Norra kunni kodu. Armas onju. Päris ongi! Keset linna, on mingi suur park, mille keskel on kandiline kuningapalee, kus sees istub mees, kes ütleb, et madalaim maksu määr on 36%. Selline mees!


12.07.11


Väike pilt Oslo ooperimajast. Me käisime ka seal jalutamas, pagana mölakas on. Huuh!

Nädal aega aeg edasi, muutusi pole. Välja arvatud see, et varsti-varsti peaksid ühed rahad jälle liikuma saama. Siis pole enam nälja- ja koduhäda nii suur. Suureks õnneks lubas emme kodust ka paki saata. Šokolaad, bussipilet, mp3-e laadija juhe, epilaator, kreem, valuvaigistid (sest mu hammas teeb jälle põrguvalu. Käisin hambaarstil, võttis mu käest 45 eurot aga korda ei saanud šiiittagi.) ja webcam äkki. Kui mahub. 5-10 kg on 6 eurot, pluss paki suurus, mingi 3 euri ja siis see šokolaadikuhja hunnik. Hihiii. Ei ole üldse NII kallis.
Nojah. Igatahes. Õpin siin tasapisi norra keelt. Han-he, hun-she, den-it. Ja naljakas sõna – skitt, mis tähendam mustust, hääldatakse nagu shit inglise keeles. Nils skitt. Hahaa.

Vakker – beautiful.

Ma saan iga päev mõne vastuse oma saadetud CV-dele. Eile oli kolm tükki, kus KÕIK ütlesid, et õppiga ma keel selgeks ja siis proovi KINDLASTI uuesti. Mh. Just tuli selline, kus teatas, et hakkavad intervjuudega augustis pihta ja siis äkki veab. Hmh. Mul on piinlik enda ja Raigo ja oma pere ees ja mul on seda kuradi raha vaja. Õppemaksu maksmiseks eksole. Adjø nå! (Head aega nüüd!)

Lahe oli ka see, et täna hommikul helistas vanaema ja esitas 34 küsimust ühe hingetõmbega. Kui ma küsisin, mis viga, ütles ta et jah, mul on õigus, raha kulub ju, ja pani ära. Vana inimene -.-


Tuesday, July 5, 2011

05.07

TÄNA SAIME NETI KORTERISSE! FAKK JEEEEEEEEEE! Kuu aja pikkune ootamine tasus end lõppude lõpuks ära! Nüüd ma surfan!

04.07.2011


Istun oma kaheteistkümnekorruselise maja kolmanda korruse kahetoalisese korteri rõdul ja vaatan mägesid, mis kihiti aina kaugemale ulatuvad ja paksult majasid täis on ehitatud (nii ühe kui ka viieteistkorruselisi) ning mõtlen Eestimaast. Õigemini asjade väärtustamisest. Enam ei paku need totakad mäed mulle üldsegi nii suurt huvi ega rahuldust kui varem, nüüd tõmbab iga päevaga aina rohkem tagasi kodu. Isegi lihtlabasest eestimaast piisaks, sest eesti keele puudumine on raskem kui oskaks arvata.

Ükspäev pidin rõõmust lakke hüppama, kui raamatukogus üks tüdruk meilt järsku küsis, kas me eesti keelt räägime. Jupikese sai temaga vesteldud, enne kui üks Norra vanatädi sosinal kurjustama kukkus, et tema ei saa nüüd siis keskenduda. Nojah.

Ja täna kohtasime üht soomlast! Vau! Jälle tekkis hetkeks kodusem tunne. Raigo rääkis temaga usinasti soome keeles ja mina kuulasin silmad krõllis. Mõhkugi ei mõistnud. Siis selgus, et mees korjas ka teenistuseväliselt pudeleid. No miks mitte, kui siin tühi taara 1 NOK/tk maksab. Isegi kogume, et kui nälg ootamatult näpistama peaks.

Täna selgus, kui kuradi õnnelik ma olema pean, et ma üldse sellist kogemust endale lubada saan nagu Norras elamine, vahet pole kui ajutiselt. Ma poleks ise elu sees siia tuldud saanud, elama. Kõige selle eest pean ma AINULT Raigot tänama. Kust kuradima kohast olekin ma võtnud 1500 euri, et endale kõige odavam elamine saada ja siis veel taskuraha, et esimene kuu aega, või kaks, enne palgapäeva tööd otsides ära elada. MITTE kuskilt. Aitäh talle. Ausõna aitäh, aga oskaks ma siis oma tänu kuidagi väljendada. Ei. Ei oska. Õpi veel, Kadri. Kui ma kurat, ainult töö veel leiaks. Mu rahamured oleksid kadunud. Eriti kui ma veel mõned head aastad ikka siin töötaksin. MINUL poleks seda raha enam kuhugi lõpuks panna, ma elaksin nagu kuningakass! Noh, Eestis. Aga seda enam kui meid kaks on, kes mõlemad kasvõi miinimumpalka teeniksime.

Raigo ültes, et kõrgharidus teenib siin juba kõvasti palgalisa vms. Kui ma oma erialal töötaksin. Sotsiaaltöö. Ainult Norra keelt on vaja teada sel juhul. Pole väga raske ära õppida ma arvan, natuke vaeva on ka ikka vaja näha, aga kui elada veel sellekeelses keskonnas, no millest me räägime. 30 000 EEKi igakuiselt rohkem, on selle ehk isegi ära teeninud. Siis ma saaksin tõesti siin koolis kuskil juba sotsiaalpedagoog olla. Oi peekon, siis läheb juba ametialaseks terminoloogiaks ju! Hahaaa! Jama. Kas ma olen ka suures rahaahnuses valmis kõike tegema? Või on see see rumal kirglik nooruse elujõuline edasipüüdmise ja –jõudmise vajadus? Eneseteostus, vot, üks inimese esma- ja baasvajadustest.

Huvitav on meie omavaheline läbisaamine. Ma ei taha enam kuidagi uskuda, et see niisama armumisfaas on. Mingismõttes me käitume nagu juba päevinäinud paar ja no ilmselgelt see ka pole nii, muidu oleks mul ju täiesti savi, kui ta ruumi ilmub, aga ei, veel ei ole täitsa savi.

Meil on täitsa nigel seis praegu – raha pole ÜLDSE, internet tuleb alles homme (kuu aega oleme ilma olnud, isegi tööd pole kummalgi, et üldse midagi teha, niisiis me oleme kõvad kilomeetrid siis maha tatsanud), meil pole kellegi teisega rääkida olnud kui ainult teineteisega, kummalgi pole tööd olnud, nii et see pinge on ka kogu aeg kasvanud. Nii et me oleme kogu aeg olnud kasvava pinge olukorras, toeks ainult teine, aga me pole kordagi veel tülitsenud. Mingid sellised nn vaidlemised või asjad on olnud küll. Aga ega me kumbki ei taha pingeid juurde tekitada ja nii me vait püsime ja kasutame võimalust teineteise seltskonda nautida.