Sitt ja pettus

Mu mõistus hakkab üles ütlema. Ma hakkan oma oskuses häid otsuseid teha kõvasti kahtlema. Sitt lugu ühesõnaga. Tööd pole, raha pole, usku iseendasse pole, lootus on ainus. Isegi ainus inimene, kellega suhelda, hakkab pingehetkedel üleliigsena tunduma. Või noh, tekib tunne, et mida põrgut MINA siin teen, tema elus elan, miks ma ise oma enda seatud rada pidi ei käi? Kas olekski pidanud raamatuid müüma minema sel suvel? Tegelikult mul ON hea meel, et ma ei läinud arvestades seda kuradima päikest ja siis kohe-kohe tulevat USAkate maksujõuetust hahaa, on neil jee siis raamatuid vaja osta. Then again - hariduseteemalised raamatud, mis on tõesti head, peaksid sellegipoolest popid olema. Mis iganes.

Ma ei teinud valesti, et ma Norra tulin, mis sest, et praegu raske on. Ja raske on ka ainult selle lolli Stavangeri muti pärast. On ikka sitavikat, raisk! Kui ta paari päevaga nüüd raha üle ei saada, on ta automaatselt Raigole mingi 65 000 NOKi võlgu ja selle raha saab R nii või teisiti kätte, ainus jama on selles, et kui asi pikele venib - kohtud ja sundpankrotistamine ja muu jura, siis venib see kuni poole aasta pikkuseks protsessiks aga niikaua ei saa meie kuidagi Oslos edasi olla, sest raha lihtsalt reaalselt ole enam. 500 NOKi ei tea kui kauaks. Noh, minu 200 EURi tuleb ka varsti, aga ega sellestki suurt kasu siis pole, heal juhulö saab lennupiletid osta. Lahe. Siis peamegi minu vanaema juurde kolima igaveseks ajaks :D Ja siis lootma, et inkasso mind sealt üles ei leia, sest ma olen TÜ-le ka praeguse seisuga ju 900 EURi võlgu. Hahaa! Aga kui kõik hästi läheb, on minu sünnipäevaks KÕIK võlad kadunud. Naiss jah. KURADI MUTT NOH!

KÕIK kannatab tema pärast. Seepärast, et ta otsustas iga kuu 1000 NOKi Raigolt varastada. No kuidas saab keegi end nii odavalt müüa? Üldse, kas teise inimese tagant varastamine ei tekita piisavalt süümekaid, et seda mitte kunagi enam uuesti teha. See on ju alatu, kole, võigas. "Ma laenasin! HIHIHIHIII!" Jajah. Laenasid sa jee. Mulle käib nii pinda et meie ühiskonnas nii palju valskust on. Ja isegi selliste inimeste seas nagu sotsiaaltöötajad. Mõni neist varastab perekonna tagant sotsiaaltoetust ja toitekaotus pensioni, mis sest, et peres on mingi viis last ja need peavad kartulikoorinärima, sest see konkreetne SOTSIAALtöötaja tahtis tavalise šokolaadi asemel endale trühvleid lubada. Käige perse inimesed, kes te värdjad olete. Pange end teiste olukorda, mis tunne mul oleks, kui ma saan korra päevas süüa ja siis ka ainult viilu leiba, heal juhul lonksu tilgastanud piima ja toorest kartulit ning vahepalad koosnevad ajalehepaberist, sest väikese lapse organism ei saa igapäevatoidust vajalikke mineraale kätte. Ahvid, raisk. Või et ma ei saa endale lubada oma lapsega kokku saamist, sest mu ülemus varastab mu tagant ja ei maksa õigeaegselt ja kohustab mind ebaloogilisteks asjadeks. Miks pean mina, hindu, ohvedama oma lapse elu noortelaagris, kui siinsete norrakate mentaliteet lubab neil enestel oma elu halvaks teha. Mis asja? Riigisisene korruptsioon, mis mind üldse ei puuduta, nõuab minu kahe lapse elu laagris, kus mingi hull norralane otsustas "maailma parandada". Lollakate omakohus. Oma ninaotsast kaugemale ei näe ja siis on härga täis teisi järsku aidata. Tere hommikust, tõesõna, tulist sitta teile kõrva!

Nojah, ja kui mina nii tark olen, miks ma midagi ei tee? Mis see kõik minu kommenteerida üldse on? Ahh... Demokraatia, jess! Ma lähen hoopis ujuma ja üritan Raigole toeks olla, sest siin praegu, on temal kõige raskem. Hunnik vastutust ja mitte üldse raha. Hah. Elu iroonia. Peaks ükspäev ikka Tammsaaret lugema hakkama. "Tõde ja Õigus" tundub NII isuäratav ja õige pealkiri.